Kõik teavad, et maaomandi tekkeks on tarvis moodustada katastriüksus, mida teeb maamõõtja. Samas vőib paljudele tunduda, et kőik maa peaks olema juba mitu korda mõõdetud ja miks seda läheb vaja ikka ja jälle.
Tegelikult on ikkagi nii, et iga uue katastriüksuse (krundi) moodustamisel tuleb ta üle mõõta. See on selleks, et täpselt määrata katastriüksuse piiride paiknemine, piirid tähistada ja arvutada krundi täpne pindala. Oot-oot...palju maksiski pealinnas 1 m2 maad? Põhimõtteliselt vőib ülemõõtmise vajadust võrrelda kasvõi vorsti ostmisega - iga uus vorstitükk kaalutakse ju üle ja suurest kangist mitme tüki väljalõikamisel peab tükkide kogukaal klappima vorstikangi algse kaaluga. Kellele antud teema lähemat huvi pakub, vőib uurida:
Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korda
Katastrimõõdistamise teenuse põhietapid:
- töö algatamiseks peab olema juriidiline alus: kehtiv detailplaneering, erastamis- vői tagastamisotsus vm vähemalt omavalitsuse tasandil kinnitatud dokument
- peale tellimust ja lepingu sõlmimist kogub maamõõtja vajalikud lähteandmed (sh piirinaabrite kohta) ning tutvub olukorraga
- seejärel toimub maa mõõdistamine ja olenevalt olukorrast kas esmane vői juba lőplik piirimärkide paigaldamine ja mõõtmine
- koostatakse krundiplaanid, arvutatakse pindalad ja algatatakse krunditoimik, mis esitatakse omavalitsusse krundi moodustamise korralduse vastuvőtmiseks. Korraldused kinnitatakse tavaliselt volikogu istungitel, mis vőivad toimuda näiteks kord kuus
- peale korraldust toimub lõplik piirimärkide paigaldamine ja koostatakse ning allkirjastatakse piiriprotokollid. Allkirjastamisele kutsutakse omavalitsuse esindaja, maaüksuse omanik ja kőik piirinaabrid, kelle piirile tuli paigaldada uusi piirimärke. NB! Piiriprotokolli allkirjastamisega võtavad piirinaabrid ühise kohustuse säilitada paigaldatud piirimärgid asendis, kuhu nad paigaldati. Vastutusest ei vabasta ka piirinaabri mitteilmumine.
- maamõõtja vormistab lőplikult katastrimõõdistamise toimiku ja esitab selle maakatastrisse registreerimiseks
- juhul kui mingil pőhjusel maakataster keeldub maaüksuse registreerimisest, kannab tehnilise poole eest vastutust maamõõtja, juriidilise poole vastutus jaguneb vastavalt olukorrale maamõõtja ja omavalitsuse vahel.
Seega ei olegi kogu protseduur just väga väike töö. Tellimuse vői hinnaküsimise esitamiseks pöörduge:
Ülle Tammo, tel 733 7150, ylle(at)reib.ee
